Klassikud T-särgile - Voldemar Panso

Klassikud T-särgile - Andres Põder

Klassikud T-särgile - Andrei Tšikatilo

Klassikud T-särgile - Sulev Nõmmik

Klassikud T-särgile - Jaak Joala

Klassikud T-särgile - Reet Linna

Klassikud T-särgile - Lembitu Kuuse

Klassikud T-särgile - Anne Veski

Klassikud T-särgile - Aarne Rannamäe

Klassikud T-särgile - Tädi Ruth

Klassikud T-särgile - Hedvig Hanson

Klassikud T-särgile - Tajo Kadajas

Klassikud T-särgile - Uno Kaupmees

Klassikud T-särgile - Ernesaks

Salvesta pilt ja vii särgipoodi marssmarss. Laulupidu juba läbi.

Tiramisu koogi retsept

Kuido
Manfred ja
Toivo

On kõik nad
Surnud vist.
Vähemalt paistes on kõht.

Kuid
Ma
Toon nad tuppa sooja, sest siis on jõululõhn.

pangandusuudiseid

reklaamid majandusolukorraga sobivaks.

Üks neist pole mees.

Ma enne ei teadnud kes.

NÜÜD tean.

pildid puha internetist pätsatud.

Avalik vastus Eesti Päevalehe tsensuuri kohta (kiri ja pilt)

Lugupeetud Hr. Anti Rassist

Kaebasite oma blogi postituses, et EPL Online lugejalt-lugejale rubriigis on Teie kiri kaduma saanud.

EPL Online lugejalt-lugejale rubriigi vabatahtliku nõuandliku kogu liikmena vastan, et lugesime Teie kaebuse läbi, ja oskasime seepeale teha ainult näo nagu midagi poleks juhtunud.

Kiri on edastatud ka eelmainitud bloogi ja veel ühte kohta.

Lugupidamisega

A.Zuk

siin lubatud suvaline pilt:

Tasuta Arvutimaailma tellimus 50 kiiremale

Tasuta Arvutimaailma tellimus 50 kiiremaleArvutimaailm on Eesti vanim tehnoloogiaajakiri, mis ilmub 1993. aastast. Tänapäeval on Arvutimaailma eesmärk lisaks uute tehnoloogiate tutvustamisele ka Eesti IT-äri laiem kajastamine.Viimase Emori uuringu andmeil on Arvutimaailmal 27 000 lugejat, valdavalt vanuses 15–39 aastat. Samuti näitab statistika, et ajakirjal on 6000 naislugejat. Enam kui pooled lugejatest tituleerib uuring "valgekraedeks", ⅔ on püsilugejad. Arvutimaailm on tellitud umbes tuhandesse ettevõttesse. Geograafiliselt jaotub lugejaskond üle Eesti suhteliselt ühtlaselt, jäädes keskmisest madalamaks Virumaal ning olles pisut üle keskmise Tartus ja Lõuna-Eestis (jutt ajakirja enda keskmisest).Möödunud aasta jooksul on Arvutimaailm käsitlenud muu hulgas järgmisi teemasid: “Kas eelistada kodumaist või brändiarvutit?”, “Turvalisuse inimelement”, “MarkIT tungib Euroopasse”, “Omamise vaev või rendiõnn?”, “Veebiteenused reeglite ikkes”, “Mõra digiallkirjas”, “Julge visioon viis Osta.ee kasumisse”, “Vabavara ei anna säästu kergelt”. Lisaks kõvaketaste, pihuarvutite, skannerite, printerite, LCD-ekraanide, GPS-ide valmisveebide ja palju muu võrdlustestid või uute toodete üksiktestid. Sõna on saanud suur osa Eesti IT-äri ja -elu võtmeisikuid.Arvutimaailma toimetuse blogi asub aadressil: http://arvutimaailm.blogspot.com/50 kiiremat veebipäeviku pidajat, kes kordavad seda postitust täies mahus enda blogis (pealkiri + Arvutimaailma tutvustus + kampaania kirjeldus), saavad Arvutimaailma tellimuse pooleks aastaks tasuta.Selleks tuleb saata aadressile am@am.ee:1. oma postituse link;2. ees- ja perekonnanimi;3. täpne tellimisaadress;4. kontakttelefon.Ühtlasi nõustud tasuta poolaastatellimusele kandideerides sellega, et Arvutimaailm saadab hiljem e-kirjaga teate, kas jõudsid 50 kiirema hulka, ning poole aasta pärast meeldetuletuse, et soovi korral tellimust pikendada.

Ma kaeban vol 1.

Kuskil sattusin mingi järjekordse blogiketi otsa, kus pidi kirja panema mõned asjad, mis ei meeldi.

Siin nad on.

Inimesed roomavad, kui mul on kiire
Tolm ajas umbe mu arvutihiire
Alati sajab. Suviti rahet, talvel vihma.
Auk on vales kohas mu püksirihmal.
Kui mul on aega, siis teised tormavad.
Miks külalised tulevad varem kui lubasid?
Miks ei tee Tartu maanteed korda nad?
Vastik on koristada tubasid.
Miks inimesed ei tõmba vett tualetis?
Miks mõnel bolonka on õues ketis?
Teised ei ole minuga kunagi sama meelt
Ja koerad ei korista oma kakat teelt.?
Torumehed joovad rohkem, kui kraanist voolab.
Vorstis on liiga palju soola
Miks me armastame, kui armastus teeb haiget?
Kui hommikul on vaja sõita, ei saa ma iial kaineks.
Ma ei saa lapsekindlaid pudeleid lahti.
Miks keegi pole enam viisakas?
Väga loll nimi on pahtlil.
Varsti jään ma kiilakaks.
Teine järjekord liigub kiiremini alati.
Mu boss on liiga pedantne.
Miks on herned salatis?
Veel üks vastik sõna. Relevantne.
Ja mu kolleegid olid liiga lohakad.
Rõvedalt torgivad ohakad.
Kõik on raske, mõni asi kerge olla võiks.
Mulle ei meeldi ka, kui margariini kutsutakse võiks.
Miks süda on täis, aga pangaarve tühi?
Miks kaotame jalgpallis ja eurovisioonil?
Miks tolmuimejal juhe on lühike?
Mulle ei meeldi autode signalistasioonid.
Arstile on pool aastat järjekord.
Kui jõuan kohale tuleb organ ära lõigata.
Masendav on riigikord.
Saan müüjalt tihti sõmata..
Kolleegid sõid mu küpsised ära.
Ise aga nad kunagi oma küpsised ei jaga
Nende küpsised on halvad ka.
Mitte, et ma ei tahaks.
Elekter maksab liiga palju.
Palju on ära elekter.
Meil pole, aga Soomel on kaljud.
Keegi karjub igal hetkel.
Paksud naised ei tohiks sõita punaste sportautodega.
DVD mängija läks ka katki.
Naised ei tohiks üldse sõita autodega.
Miks asjad ei või olla õieti.
Mu habe kasvab ebaühtlaselt
Erinevalt siis kebabimüüja naise habemest.
Minister käitub kohtlaselt.
Lolle on üldse lademes.
Mu jalad on liiga külmad
Meil on sitad suusailmad.
Kallistel autodel pole suunatulesid.
Keegi ei jaga mu muresid.
Mul ei ole merevaadet.
Meretuule pärast kannan juulis jopet.
TV-s pole ühtki head saadet.
Miks Tartu maraton pole Vasalopet?
Tööl patsutakse mulle õlale.
Ja siis pussitatakse selga.
Mu tulumaks kulub Iraagi sõjale.
Tunnen suitsunälga.
Alati on palju vaidlust,
aga midagi ei saa tehtud.
Rahvusteater meenutab taidlust.
Leiutan midagi, öeldakse - nähtud.
Mul on liiga palju vaba aega.
Eesti eksport on liiga väike.
Miks kõik löövad käega?
Kuhu jääb juulis päike?
Miks ma olen oma hobide ori?
Miks lehed loobivad pori?
Miks töökohad kaovad hiina?
Miks haiged surevad piina?
Mu unistused on igavad.
Seksi saab liiga vähe.
Vannituba on nagu sigala.
Anektoodid ei jää pähe.
Mul võiks olla lokid.
Võiks olla ka puhtad sokid.
Ei meeldi kepikõnni tokid.
Ei meeldi kuidas jörberg rokib.
Inimesed on nii ebakultuursed.
Hulludel päevader trügivad kui..
Ma või olla ka ebatsensuurne
Kurat persse nahhui.
Ilus särk läheb pesus nässu.
Kole ei lähe kunagi.
Jää ara ei sulagi.
Pean täitma politseinike käsku.
Mul pole ühtki mõtet, see on nii tavaline.
Supermarketis järjekord alaline.
Kurgus on luu. Kuradi kalaline.
Sööklas on kandik salatine.
Mul pole aega oma elu üle järele mõelda.
Igal pool on ummikud.
Katki mu uued kummikud.
Miks herilane mind nõelas?
Mu korter on liiga väike,
aga sööb ikkagi kõik mu raha
Nii ei jätkugi mul seda
Et parandada maailma.
Jõulud hakkavad liiga vara.
Ma ei jõua midagi tehtud.
Auto on juba uuena sara.
See pole aus.
Mingit kasu pole opositsioonist.
Estonian Airi lennukid hilinevad
Kõrini on korruptsioonist.
Ma ei tea kas sellepärast hilinevad.
Miks inimesed on rahulolematud alati?
Miks ma sain Napoleonist kehvema palati?
Salvrätid on liiga õhuksed ja liiga karedad.
Enne olid kõik asjad paremad.
Ilm on alati vale.
Liiga keeruline on male.
Miks mu pruut pole sale?
Miks on külm mu tare?
Mulle ei meeldi kilekotid.
Ei meeldi lennukimüra.
Mulle ei meeldi peaga sprotid.
Ei meeldi Peningi küla.
Ei meeldi et naised on häbitud ja lapsed julmad.
Mulle ei meeldi inimesed kellele ma ei meeldi.
Liiga verised on vägivaldsed surmad.
Kütuse hinnad tõusvat veelgi.
Mu arvuti on liiga aeglane.
Miks bussijuhid ei tohi inimestega rääkida?
Späm, späm, späm, späm.
Pole vaja torusse röökida!
Miks ma kaotan juukseid nii vara?
Miks nad kolivad mu ninna ja kõrva?
Miks madonna ei esine Tõrvas?
Miks loomaaias on tarad?
Poliitikud peavad mind napakaks.
Miks teedel on nii palju põtru.
Poes pole kingi nelikendkaks.
Väga vähe on tõelisi sõpru.
Aafrika lapsed ka nutavad, aga neil on selleks vähemalt ruumi.
Mu korter on liiga väike.
Magamistuppa paistab päike.
Miks ma pidin olema see napakas, kes ostis ta keset buumi.
Autosid hoiab nädalaid kinni vene toll.
Mehed on lollid ja naised on lollid ja jõuluvana on loll.
Kütteperioodil on ninas kuivand koll.
Nuuskan c-duur aga tahaks b-moll
Asotsiaale sõidutab troll.
Ja 1000 auku igas teekilomeetris.
Maailm on hukas, kui Madis on Peetris.
Kõik head filmid tulevad telekast korraga.
Elatustase ei kannata võrdlust Norraga.
Millal ma saan ennast ükskord välja magada?
Ma ei taha endale ise pensionit tagada.
Ma ei suuda ennast siduda.
Ma ei jaksa ka pikalt liduda.
Mis saab kui tuleb linnugripp?
Kas me kõik sureme ära?
Peaminister on äbarik.
Rulnokk lõkus mu Nissani pära.
Televiisor maksis liiga palju.
Võrreldes sealt tulevaga.
Et taha kuulda Baskini nalju.
Raadiost neid muudkui tuleb aga.
Kui ma leian parkimiskoha, siis olen invaliid
Lauri saatpalu räägib igal pool. Ja laulab ka.
Kohustus on teada, mis on genotsiid.
Saan selgelt liig vähe magada.
Ma tahan et mind mõistetaks,
aga ma ei taha nutta avalikult
Miks kinost välja ei tõsteta,
meest kes puuksutas salalikult..
Miks mu andekust ei märgata.
Mulle ei meeldi vara ärgata.
Naabrile meeldib lärmata.
Kontoris lähen härma ma.
Taksojuhid on vuntsidega ja petavad.
Mulle meeldib kõndida, aga see väsitab.
Mehed potikaane üles jätavad.
Aastad mu nägu räsivad.
Keegi ei hinda mu võimeid.
Miks meil on nii palju sääski?
Kes meile tõi neid?
Ta peksu lõppu ei näekski.
Harku järv on liiga must.
Ülemiste järves ujuda ei tohi
Liftis võib haista kust.
Kallis on arstirohi.
Miks tarzan ei ole eestist, aga hillar kohv on?
Valmistoitudest võetakse kogu maitse ära.
Miks Potsataja asemel digimon?
Inimestel silmad ei sära.
Et kunstnik olla peab nagu käima kunstikoolis.
Kuigi ma joonistan ilma selleta ilusamini kui Picasso.
Vedrud on väljas mu tugitoolil.
Miks kasse sööb Kommeri Asso?
Naised liiga palju joovad.
Kained naised mind ei taha.
Õlled alati on soojad.
Mul on liiga vähe raha.
Kui ma teen avarii, siis kindlustus ei maksa
Pangatellerid tahavad mu pensionisammast
Kõik pügavad mind nagu lammast.

to be continued..

EMT-l uus topeltpussupakett. Kaja Pino selgita palun.

Paluks nüüd täpsustada. Kui ma lasen ühe pika pussu, mis keskel korraks katkeb, kas see on siis topelt puss. Või peab kahekesi pussutama? Või äkki üksi kahel häälel...

Mis sel Seljamaal pussuga tegemist on?


Kaja kuule, mitu te neid plagusid tellisitegi?

Thriller

Kumb oli enne kas munapea või kanapea?

Intiimsed veebiuudised.

Saanud inspiratsiooni Telleri väikeste jalgade ja selle ümber olevate seoste teemalisest postitusest otsisin sellise väikse abivahendi algajale peeniseomanikule nagu :

http://www.suguti.com

Et elu oleks huvitavam siis panen kõrvale ka sellise lingi:

http://www.tupp.com

Mina ei tea mida nende pastakatega tehakse tegelt.

Aga vähe sellest.

Ostusõltlastele leidsin sellise torede lehe:

http://www.perse.com - Your Shopping Resource

On laupäev. Kõik vooditele hüppama.

Slayl oli selline meeleolukas asi: KLIKI

Tegija kannab aluspükse...

Meeldiv on näha, et Peaminister on nooruslikust protestivaimust kantud.

Kui ilmus sotsiaalreklaam:

Siis tema sõitis nii:

Kui aga ilmuks selline reklaam:

Siis ta......

Otse Eetrist: Kuidas Hundil ja Põdral kana kitkuda olnud.2 osa

Eile alustatud jutuke sai lõpu

Etteantud teemad:
1) Kaks noort Kanada naisturisti

2) Pandivere Pimedad

3) Lumivalgeke kes müüb pöialpoisse

4) Paljasjalgsed juua täis metsavennad


.....Külamees soovitanud otsida ühe kena karikakra õie ja siis kordamööda kroonlehti rebides selgitada välja kelle sõna peale jääb. ”Kellel viimane kroonleht sellel ka õigus!” öelnud külamees, vaadanud hundile ja põdrale tähendusrikkalt silma ja jätkanud vankrit ähkides enda järele vedades teed. Hobune olnud tal ka olemas, aga praktilise meelega mehena ei tahtnud ta väärt looma kulutada, vaid hoidnud ikka pigem pidulikeks sõitudeks, nagu sünnipäevad, valimised või too juhus, kui kaks noort Kanada naisturisti tulnud endale Maarjamaalt ehtsat maatõugu sulast otsima. Külamehel olnud pikalt okas hinges, sest vaatamata püüdlustele ei osutunud ta väljavalituks. Räägitud, et tutvunud stressi maandamiseks mitu aastat oam sisemise alkohoolikuga ja käinud igal öö põldudelele tünnilauad jalgade küljes viljaringe tegemas.

Tormanud Põder ja Hunt karikakart otsima. Põdral, teatund tuntud kavalpeal, mõlkunud peas kaval mõte lugeda enne tõmbamise protseduuri kroonlehed üle ja sättida siis järjekord nii, et just temale viimane jääks. Hundil liikunud ka peas erinevaid mõtteid. Enamusjaolt olnud need seotud mägra poolt müüdava puupiiritusega. Hundi vunts kiskunud korra ka muigele meenutades, kuidas kord üks külakapell metsa ära eksinud ja kännulohus settinud puupiirituse vihmavee pähe hinge alla tõmmanud. Erinevalt loomadest mõjunud puupiiritus inimestele veidi halvasti. Esmalt saanud külakapell rahvasuus hüüdnime Pandivere Pimedad, mõni aeg hiljem aga olnud nad metsarahva hulgas eelkõige tuntud kui – need kandletega surnud mehed seal võpsikus.

Otsinud loomad valgeid lillekesi kuni õhtupimedani. Käinud pea kogu metsaaluse läbi. Ainult kõige kaugemas ja süngemas sopis nad ei otsinud. Lihtsalt ei julgenud. Levinud legend, et seal elavat Lumivalgeke kes müüb pöialpoisse. Pöialpoisid aga teadupärast levitavad suu ja sõrataudi. Tegelikult olnud see aga puhas vale ja metsalegend. Lumivalgeke kaubelnud seal hoopis korralikult vaktsineeritud ja kiibistatud päkapikkudega.

Jõudnud arusaamisele, et karikakrad on ära õitsenud, otsustanud loomad külamehele kättemaksuks halva nõu eest kätte maksta ja näpanud talt kana. Ega nad külamehe viha väga kartnud. Mis ta paljakäsi ikka teha saab. Paljasjalgsed juua täis metsavennad olnud ta uhke tuula jahipüssi eelmine suvi korraks laenuks võtnud ja kõigi hämmastuseks ei toonudki tagasi.
Kana pistnud nad karikakra asendamiseks kuusetoika otsa ja kitkuvad seda vast siiamaani kordamööda sulgi tõmmates.

Metsakaunitar ei jäänud aga ka tookord valimata. Mägra poolt manipuleeritud liisuheitmise tulemusena võitnud ott kellel olnud suuremad rinnad ja pikemad tagajäsemed.

__________

Avastasin enda jaoks ka paar uudist.

1. Mu hääl kõlab eetris nagi Villu Tamme ja Siim Nestori ühisele lapsele võiks kohane olla.

2. Maris Uusnal on väga valged hambad ja väga lühike seelik (padi olevat ka, aga seda ma ei näinud)

3. Raadio kahte edastatakse ehitustandrilt.

Faktid ja Argumentõ

Gea käskis Jubejussil fakte panna. Mul tegelikul ükskõik millistele perverssustele inimesed oma vaba aega raiskavad. Minu faktid on täiesti kolestoroolivabad.

1. Pii on 3,14 mingit asja ja samuti ütles Forest Gump Kennedyle, et taha tahab teha ühe Pii. Siiani olen seisukohal, et mismõttes?

2. Ühel kenal teisipäevasel hommikul ma astusin varjunime all parteisse. Lootsin kangesti, et minust saab Stirliz. Saigi.

3. Käin tihti trammiga sõitmas ainult selleks, et vaadata neid teisi inimesi seal ja põlastavat mõelda kui vaesed nad on, et ühistransporti peavad kasutama.

4. Ütlen tihti punase veini kohta, et ta on täidlane ja pärast naeran, kui viimane selle peale stressi läheb.

5. Minu kõige parem sõber oli Mircrosoft Windowsi kirjaklamber. Me mõistsime teineteist poolelt sõnalt ja nalja sai ka alati. Nüüd ta on surnud miskipärast.

6. Mitu korda on olnud nii, et Viking Lotto jackpotist on mul ainult mõned õiged numbrid puudu jäänud. Seetõttu tunnen ennast väljavalituna. Seda enam paneb mind aga imestama, mida need teised niiviisi rõõmsate nägudega ringi käivad vahest.

7. Kõige pikem rong mida ma näinud olen seisis Puka raudteejaamas. Vähemalt rongijuht ütles, et mis sa passid siis, pole enne pikka rongi näinud või? Ma olin nõus.

Nüüd ma nõuan, et fakte hakkavad kirjutama.

Edgar, Jaan, kvsldnk, Ernesto, siim, Delfi

Ringhääling on ka homme hommikul minu õlul

Live on R2. Kirjutab Arkadi kuulajate märksõnadele tuginedes järjejuttu. Kuula kell 9 ja anna oma panus.

esimene osa siin. Teine valmib homme hommikul.

Kuidas Hundil ja Põdral kana kitkuda olnud.

Põder ja Hunt olnud mõlemad sellised vähese jutuga metsaelanikud. Tulnud vajadus miskit öelda, teinud nad seda kõlava ja selge häälega, ning alati lihtsal viisil. Olnud ka erandeid. Näiteks tookord, kui kõige kaunima metsaelaniku valimine korraldatud.

Nagu kõikide võistluste puhul, olnud ka tookord nii põder kui ka hunt züriis. Mõlemad olnud esimehed. Ise kutsunud nad üksteist viisakalt Härra esimeesteks. Rohkem züriis liikmeid polnudki. Sellel aastal juhtunud aga nii, et must kass jooksnud kahe vana sõbra vahelt läbi. Miks ta seda tegi, seda ei teadnud keegi ja sellel faktil ei ole antud looga midagi pistmist.

Tavaliselt otsusanud nad kiiresti ära kes võidupärja endale pähe saab. Tol aastal läinud aga teisiti.
Põder arvanud, et Kaamel oleks kõige sobivam kandidaat. Hunt öelnud, et temale sellised loomad ei meeldi, kes terve nädala joomata jaksavad olla ja pakkunud, et Karuott kõige kenam on. Põder tõmmanud kopsud õhku täis ja siis puhunud jälle välja, kuna mitte midagi väga tarka pähe ei tulnud. Lõpuks, tahtmata järele anda, pistis ta hooletu liigutusega samblatuti kollaste hammaste vahele ja poetanud mõtlikult moka vahelt, et metsas on ju kaks karuotti. Kumba valida. Korra olid nad juba valinud kaks kaunimat. Need olnud siiami kaksikutest jänesinimesed kes söövad liha. Pärast tulnud sellest paksu pahandust.

Vaielnudki nad kohe mitu kuud jutti kumb karuott kenam on. Hunt olnud rohkem ühe oti poolt, kuna teine löönud talle lapsepõlves sellise tou vastu pead, et tükk aega oli ainul pilu vaataja silmadeks. Põder olla jälle olnud rohkem teise oti poolt, kuna kord, kui põder veel nooruke vasikas olnud ja esmakordsel metsatantsule läinud, siis tulnud Ott ja küsinud kas põder ka tantsida tahab. Põdral olnud hea meel, sest Ott olnud juba tollal nägus mees ja karanudki kohe kännult püsti ja võtnud sisse uhke tantsupoosi. Karuott öelnud, et eks mine tantsi siis ja hõivanud ta istekoha. Sestsaadiks ongi põdrad heteroseksuaalsed.

Vaielnud nad mitu kuud jutti. Kumbi katsunud ikka iseenda kivist kannatust. Vaidleksid vast siiani, kui mitte külamees poleks vankriga mööda sõitnud ja tarka nõu andnud.

Laanelood – Kuidas Tark Vanaeestlane kaanele sattunud.

Tark vanaeestlane olnud roheline. Mitte küll nahavärvilt, aga seda enam mõtteviisilt. Kandnud ainult ehtsast linast valmistatud rõivaid ja söönud ainult koduaias kasvatataud juurviljasid. Kui tal olnud vaja poodi või kõrtsu minna, siis ei kasutanud ta mitte hobuvankrit, mis võis õrna maastikku kahjustada, vaid kõndinud ikka jala. Jalgade ümber sidunud ta veel kasutatud saunavihad, et astudes mõnda haruldast samblikku ei vigastaks. Metsaelanikke ta eriti ei armastanud, sest nood kandnud karusnahkasid. Kui mõni loom talle silma alla sattunud, siis üritanud Tark vanaeestlane ookrivärviga ta kasuka ära määrida. Hunt pidanud seetõttu ta peale vimma. Kord, kui Hunt käinud suuskadega järjekordselt ufode maandumisjälgi viljapõllule tegemas ja olnud just koduteel, mõnus muie vuntsis, näinud ta eemalt Tarka Vanaeestlast tulemas. Mõeldud-tehtud, arvanud Hunt ja sättinud talle suusakepi kodaratesse. Kukkunud viimane silmnäoga vastu kaevukaant ja koperdanud neljakäpakil tuppa.
Tark vanaeestlane vaadanud ennast kodus peeglist ja tõdenud, et pilu on vaataja silmadeks. Hunt olnud jälle uhke selle üle, et õpetanud Targa vanaeestlase maailma asjadele vaatama õigesti. Nagu ta ise ütelnud - neli jalga maas.

Muna Endel ja Kana.

”Sa oled mu unenäos,” ütles mees kanale. Kana vaikis. ”Vaiki jah,” torises magaja. ”Kana räägib siis kui pissib.” Kana vaikis endiselt jonnakalt ja keeras saba mehe poole. Ka mees keeras talle selja.
”Jah ma tean kana, sul on tegelikult õigus, ma suudaks palju rohkem,” sõnas ta ühtäkki nukralt. ”Võiksin olla Hamlet või... Kas sa tead kana, et Jeesus oli puussepp. Vat kus!” Kana nokkis maast tera, mis paistis nagu ta noogutanuks. ”Aga noh, ega ta vist oli ainult hariduselt puusepp, eks leiba pidi ikka teisiti teenima, elu on juba selline,” heietas mees edasi. Kana sättis ennast minekule.
"Tead kana, kui elamine hakkab elu segama, siis ei pea seda tegema," hüüdis mees talle järele ja uinus veel sügavamalt.

Laanelood - Kuidas Neegri John hügieeniga tutvus.

Loomadel olnud Neegri Johniga igavene häda. Neegri John olnud nimelt must kui muld. Ise ta seletanud, et see värv ta vanematelt päritud. Ema olnud tal must kui tõrvapapirull ja isa must kui autokumm. Eriti just sügiseti, kui ööd juba pilkaseks muutusid ja lumi veel taevast alla polnud jõudnud sadada, ei paistnud Neegri John üldse välja, kui ta metsa vahel liigelnud. Kord jooksnud Põder talle otsa, kord põrutanud Hunt täie hooga selga. Selle peale oli kogu mets Neegri Johni hala ja hädaldamist täis ja ülejäänud metsarahvas ei saanud ennast välja puhata. Magamatusest pahur Jänes näiteks pole aga üldse meeldiv tegelane, teadnud karu teistele loomadele ääkida, ise värskelt armistunud kõrva hellalt käpaga siludes.

Võtnudki siis lõpuks loomad nõuks Targa Vanaeestlase käest nõu küsida, kuidas olukord lahendada. Targal Vanaeestlasel olnud hüva nõu varrukast võtta. Tagunud natuke trummi, teinud paar tiiru vasakul kannal ümber oma telje, joonud klõmaka miskit hägusat vedelikku, küsinud loomadelt vaevatasuks sada puuda pohlasid ja ulatanud siis seepeale tuubitäie pastat ja harja. Lugenud veel sõnad peale, et loomad käseksid Neegri Johnil iga päev kaks korda nende vahenditega hambaid nühkida. Loomad teinudki nii nagu Tark vanaeestlane ütelnud. Tulnud aga nädala pärast tagasi, sest soovitusest miskit abi polnud. Ikka tekitas John metsa vahel ohtlikke olukordasid. Tark Vanaeestlane naeratanud salakavalalt, küsinud loomadelt veel 100 vakka jõhvikaid pohladele lisaks ja sosistanud siin neile kõrva sisse käitumisjuhised.

Sellest ajast peale olnud loomadel komme öösiti metsa vahel käies kõvahäälselt anektoote rääkida. Nalja kuulnud Neegri John ajanud alati hambad laias naeratuses paljaks ja nende puhas sära paistnud kohe mitmesaja meetri peale kätte.

Laanelood - Kuidas Hunt Rebase peale vihastas.

Kui rebane väike poisiklutt oli, siis ta vanemad kolinud üsna tihti. Rebasel aga oli terav haistmine ja ta leidnud nad alati üles. Seetõttu oligi ta üsna korraliku kasvatuse saanud ja kombekas.
Kord tipsinud ta mööda metsaveert ja talle vastu kõndinud hunt. Kuna hundil olnud see päev jälle, kus ta ennast väga haigena tundnud, siis ühel hetkel ta käpp enam ei kandnud ja mürtsatanudki puujuurikale komistades metsasamblale. Hunt avastanud, et lebades palju parem on olla ja otsustanud nii veidike puhata.
Rebasele oli väiksest saati õpetatud, et kui leib maha kukub, siis tuleb ta ruttu maast üles tõsta ja musi anda. Mõelnud ta veel omas peas, et mis seal vahet, kas hunt või leib ja asunud usinalt pikutavat võsavillemit musutama. Maast üles tõsta ta isegi ei proovinud. Olnud silmaga näha, et liig raske.
Hundile selline õrnutsemine ei istunud. Võtnud rebasel ühe käega rinnust ja ladunud teisega kõrvakiile. Nii teinud ta kella kuueni välja.Metsarahvas kogunenud metsaserva rebase hädaldamise peale uudistama. Jänes hüüdnud kiledal häälel, et ära löö rebast - karu näeb. Ei näinud see karu tegelikult tuhkagi. Tal polnud prillegi kaasas.

Laanelood - Kuidas põder kalal käis.

Otsustanud põder ükskord kalale minna. Tal olevat olnud plaan omale kalanahast kuub teha, et selle hõbedase läigiga esinduslik välja paista jaanipäeval.

Pakkinud oma kuus õnge kaasa ja kõmpinud jõe äärde. Kohale jõudes kombanud taskud üle ja avastanud, et ussid koju jäänud.

Kaevanud siis kohapeal uued ja sättinud konksu otsa kõik kuus tükki. Nood olnud aga nii armsate nägudega, et põder kuidagi neid vette visata ei raatsinud. Läinud hoopis nendega metsa vahele jalutama.

Ostnud neile metsapoest ka kenad õlgkübarad, et päike pealagesid ära ei kõrvetaks. Neegri-John jalutanud vastu ja vaadanud seda paraadi imestunud pilguga. Tema rumal arvas, et põder seentega jalutab.

Hiljem saanud ta aga tõele jälile, kui rahvas metsavahel sosistanud, et põdral on ussid.

Kala sellel päeval põder ei saanudki ,aga ega ta ka väga selle pärast ei nukrutsenud. Kasutanud kuue ehtimiseks kalade asemel hoopis hõbedasi kommipabereid.

Laanelood - Neegri-John

Kuidas Neegri-John laande sattus, keegi ei teadnud. Ühel kenal kolmapäevasel päeval olevat tulnud ja jäänud. Metsarahvas hakanud teda kohe Neegi-Johniks kutsuma. Miks nii, seda ka keegi ei teadnud. Neegri Johnile endale see nimi väga ei meeldinud, olevat palunud ennast hoopis mustaks või afrometslaseks kutsuda. Mustaks ei olevat tahtnud terava silmaga loomad teda aga õiguse pärast kutsuda. Polnud ju Neegri-John üleni must. Peopesad olnud tal täitsa roosad. Teine pakutud nimi aga ununenud esimese nime arutamise ajal sootuks.Kehakujult olevat Neegri-John küll paremini Vanaeestlaste hulka sobinud. Tal olnud ka kaks jalga ja kätt ning karvutu selg, kuid eelistanud siiski pigem loomadega seltsida. Arvatud, et Vanaeestlased ei tahtnud teda enese juures pidada puht kadedusest. Neegri Johnil olevat nimelt olnud Vanaeestlastest palju pikem peenar ja suuremad mugulad seal kasvamas. Mõni on kohe teistest rohelisemate näppudega, vaatamata roosadele peopesadele.Toonud Neegri-John metsarahvale nii kurbust, kui nalja. Esimest siis kui ta teadmatusest loomade joogikohas kakil käinud ja teist siis, kui rästikule peale astunud. Rästiku nasaalset öeldud šššššššhh jäänud naljasõnana kauaks käibele.

Laanelood - Vanaeestlased

Vanaeestlased ei elanud tegelikult päris metsas. Neil olevat omad kodud olnud metsa serval. Vanaeestlased olid lahke rahvas. Ükskord üritanud nad kinkida rebasele ühte ilusat tinatükki, kui too käinud uudisimust vanaeestlaste juures pesitsevaid kodulinde kaemas. Rebane olnud kingituse ära põlanud ja vanaeestlased pidanud ta peale sealtmaalt vimma. Vanaeestlasi olnud kokku samapalju, kui metsaelanikke. Nende elu-olu korraldanud tähtsaim vanaeestlane Pura Tiino, tema asetäitjad Muhamed ja Nycomed ning tark vanaeestlane. Teistele vanaeestlastele mingit erilist nimetust ei olevatki olnud. Kutsutud neid ülejäänuteks.Pühade ajal olnud vanaeestlastel ikka kombeks vutti taguda. Vutil olnud selle teguviisi kohta aga täitsa oma arvamus.

Laanelood - Hunt

Hundi tulemist võinud kõnnaku järgi kaugelt ära tunda. Tema kõnnitud rada erinenud teiste loomade rajast oma sinka-vonkalise kulgemise poolest.
Veel enne, kui ennemuistne aeg kätte jõudis, olnud hunt igati korralik metsakodanik ja tervisliku eluviisi musternäidis, kuni tema õrn hundihing murti.
Maganud ta rahulikku und, kui jänes tulnud kõva kisaga ta uru ette „Tule ruttu hunt, üks poiss tuleb!” Hunt karanud maast püsti, sidunud ruttu pudipõlle ette ja tormanud vaatama. Leidnud eest aga ainult itsitava jänese.
Pugenud urgu tagasi ja hakanud just-just jälle sõba silmale tulema, kui jänes jälle suure kisaga ukse taga „Tule ruttu välja hunt, poiss tuleb!” Hunt kibekähku tormanud vaatama, aga tuhkagi. Ainult itsitav jänes.
Kolmandat korda hunt enam jänese hüüdeid ei kuulanud. Pannud aga samblapadja kõrva peale ja tukkunud rahumeeli. Nii ta uhiuus jalgratas külapoisi ja jänese poolt kahasse ära vinnatigi.
Sestsaadik kaotanud ta söögiisu ja elurõõmu. Limpsinud ainult hundijalavett ja ulunud vahest kurblikke lauluviise.

Laanelood - Rebane

Rebane olnud seda moodi metsaelanik kelle kohta alatasa igasuguseid jutte räägitud. Keegi aga ei teadnud, kas need jutud ka tõele vastasid. Kui rebane metsapoest mitu munalikööri juhtunud ostma, siis rääkinud rahvas sellest, kuidas ta liig palju mune armastavat. Teinekord jälle sosistati seljataga, et rebane mitte tavalises voodis ei magavat, vaid hoopis riidekapis. Mõnikord olevat teda nähtud oma portfelli lauvärvi peitmas.

Rebane ise tundunud oma salapärase mainega rahul olevat. Ta armastanud ikka kinnitada, et teda selle pisikese salu elu ega olu palju ei huvitavat. Ta näinud ennast pigem suurtesse kaugetesse metsadesse passivat.

Rebane olnud ka metsa esimene ja ainuke arvutikasutaja. Tol ajal kutsuti arvutit küll teisiti. Öeldud ”raal”. Kuna kellegil teisel nimetatud kaadervärki polnud, siis saatnud rebane elektroonilisi kirjasid väljamõeldud sõpradele. Keegi ei olnud kunagi ta kirjadele vastanud ja seepärast olnud ta alati veidi nukra näoga. Igaks juhuks jaganud ta metsarahvale visiitkaarte kus ta meiliaadress - rebaserein@piraki.ee peal.

Laanelood - Karu

Karu, ehk vanatoi, nagu teda too aeg kutsutud, olnud heasüdamlik ja pehme loomuga. Räägitakse lugu, et ainult ühel korral nähtud karu vihasena ja märatsemas. See oli olnud kuidagi seotud käärima läinud kasemahlaga.
Karu kehva silmanägemist ja rahulikku meelt kasutatud pahatihti kurjasti. Kord metsas peetud karokevõistlusel, kus karu kah osa võtnud, mänginud mäger talle vingerpussi. Kui karul oma mesilaste elust jutustav hingeline laul lauldud sai ja rahvas leigelt plaksutanud, tormas mäger ta juurde paberitükiga, kuhu autogrammi palunud. Karu niigi kehvake silmanägemine läinud heldimuspisaraist veel ähmasemaks ja kirjutanud hea meelega. Pärast selgunud, et see paber hoopistükkis koobaste vahetamise leping olnud. Mäger kolinud kohe karu koopasse sisse ja vantoi ei jäänudki muud üle, kui mägra kitsukesse urgu elama asuda. Ega ta tervenisti sinna sisse mahtunudki. Maganud ka talveund nii, et taguots maapinnale ulatus.

Selle tulemusena jäänud ta ristluud valutama ja endine pikk ja kohev saba külmnud hoopis otsast ära.

Räägiti ka, et oma välimusele palju tähelepanu pöörav rebane tihtipeale öösiti koopasuul miskit toimetanud. Mis ta täpselt seal tegi, keegi ei teadnud. Võimalik, et käis pintslite tegemiseks magava oti tagumikult karvatuuste näppamas.

Laanelood - Jänes

Jänes elanud oma elu moto järgi – Kus viga näed laita seal mine ja aita laita. Seetõttu kuulunud ta metsarahva silmis sellese gruppi keda eriti ei armastatud, või suisa vihati. Selles grupis peale jänese tegelikult kedagi ei olnudki.
Vaatamata kõigele üritanud jänes ikkagi kangesti seltskondlik olla ja alati, kui kuskil rohkem rahvast koos olnud, siis jänes ennast ka sinna punti üritanud sättida. Ta pidanud ennast keskmisest metsaelanikust tüki maad targemaks ja sõnaosavamaks. Jänesel olnud igaks elujuhtumiks mingi tabav ütelus välja mõeldud.
Näituseks:
Parem nokk kinni, kui saba lahti.
Elu on nagu sokulaadikarp – iial ei tia mitu kompvekke poisiraisad kaane vahelt enne avamist välja on jõudnud urgitseda.
Kord tuvi katusel – kord tainas.
Julge Hundi naine pole mitte rinnakas, vaid rasvunud. (selle eest saanud jänes ka lõhkise moka)
Mõned nendest ütelustest on mingil moel ka tänapäeval kasutusel.


Kõige uhkem olnud jänes aga oma lumivalge kasuka üle. Harjanud seda mitmeid kordi päevas ja jälginud hoolega, et ühtki plekki peale ei satuks. Kord olla kehvapoolse nägemisega karu teda aga kogemata kombel paberi asemel kasutanud ja siis polevat jänest mitmeid kuid metsa vahel näha olnud. Metsarahvas seda küll otsesõnu välja ei öelnud, aga tegelikult olla kõigil hinges see aeg laulupidu olnud. Tagasi tulles maininud kloorilõhnane jänes vaid, et käinud naabermetsas võitluskunste õppimas, ja küsinud kas karu ikka vanas kohas elab. Karu ei olnud sealtmaalt enam endine. Aga temast järgmine kord.

Laanelood - Põder

Põder olla ennemuiste pigem omaette nohistaja, mitte seltskonnalõvi nagu nüüd, kui teda isegi jõuluvana saani ees näha saab. Tollel ajal tegelenud ta omaette põdrakanepi kasvatamisega kuskil sügavas metsasopis. Kus täpselt, keegi ei teadnud. Põder pidanud ikka hoolt selle eest, et kui keegi juhtumisi ta põllulapile peale sattus, siis ta ka lapikus tallutuna vana tamme okstelt rippuvana leiti. Hiljem olla leitud põdra märkmeraamat ja seal ta kirjeldas seda tegevust kui piilujate pannkoogistamist.
Põdral olnud komme üldse palju asju enese jaoks kirja panna. Näituseks olnud tal märkmik, kuhu pannud kirja, mis söönud on. Olnud märkmiku kaanelegi pealkirjaks pandud „Põdra söödud kakaoga kohukesed und stuff”. Sealt võis ka välja lugeda, et põder valgeid asju üldse ei söönud. Surnupealuudega kaunistatud lehekülgedele oli koostatud nimekiri asjadest mida põder valgeks surmaks kutsus. Need olid suhkur, sool, piim ja blond jänes. Sellest jänesest jutustan järgmine kord. Niipalju märgin ära, et põder vihanud jänest kogu hingest, kuna kord, kui nad mõlemad veel põlvepikku loomakesed olid ja koos teistega luurekat mängima haknud, olla jänes keeldunud põtra oma meeskonda võtmast öeldes „Põdraga ei saa luurele minna, ta raip on nii pikk, et paistab iga põõsa tagant välja!” Põder nii vihastas tookord tead.

Jätkame jõululainel HO HO HO

MULTIKAS SIIN

Jõululuuletus

Kallis Jõuluvana!

Aktsiaid mu kingikotti-
Tallink poleks paha!
Luba erastada mõni
looduskaitseala!

Tee mind kuulsaks sportlaseks
ja anna kullasära!
(kui sa teed must Värniku
siis tapan ennast ära)

Pane selja peale pekki,
viska rinda lihast-
et ma meenutaksin suurt
Baruto moodi tihast!

Kingi mulle korralikud
välismaised suusad.
Naisele too nägu, aju
rinnapaar ja puusad

Vala otse suhu viina
kui mul käivad neelud!
Pärast siirda mulle maks ja
uhiuued neerud!

autor teadmata

edit: Jaan väidab, et autor on Olavi Ruitlane.

Ta tuli. Ja mitte üksi.

See, et Bush tuleb on teada-tuntud asi ammusest aast ja kõik on sellega juba leppinud (v.a rebane), aga nüüd veel ka see Kondaliina raisk...

Aktifotod Gerli Padarist ja Kristiina Tennokese Otist!

Mul pole sihukesi pilte. Ilmselt oleks see postitus tohutult populaane, kui leiaksin need kuskilt. Aga paraku tuleb niikaua leppida selle suvalise pildi vaatamisega, mille internetist leidsin.

Ei tea mis neil küll selle pardi vastu on?

Diskrimineeriv käitumine poliitikamaastikul.

See post on pühendatud H H. Luigele

Kõndisin mina täna üle sõidutee selleks mitte ettenähtud kohal ja ootamatult viipas mulle sõbralikult Hans H. Luik. Ta silmad olid prilliklaaside taga nii lahked ja ta ei ajanudki mind alla.

Sellise rüütelliku käitumise eest tegin talle vapi.

Oma blogi sajanda postituse pühendan õnnele.

Pühendatud Jubejussi naasmisele. Jõulise viipekeele kursused.

Kell 12 avanes aidavärav, saabus hetk mida külapoisid pikkisilmi oodanud olid. Pikal pingil, kaevu ja käiakivi vahel, istus Luule Tull. „Palun ennast vaos hoida!” Käratas koolmeister karmil häälel ja lõi vikatiga preventatiivses korras ühel rüblikul pea õlgadelt. Kõik itsitasid. Väike Juss osatas koolmeistri häält järele aimates „Vaos, vaos – ega me adrad pole.” Koolmeister ehk Margarita, nagu kurjad keeled teda roosa pesu kandmise eest seljataga nimetasid, oli mõistlik mees ja sai heast naljast aru küll.
Luule ajas ennast püsti. Tema ronkmustad ja turris juuksed varjutasid päikese. Kanad ronisid ära õrrele magama ja pääsukesed lendasid õite maadligi, nagu oleks vihmahoogu oodata.
Esimese hoobi andis pesapallikurikat kandev kupja poeg Andrew-Oslo. Seejärel kõik teised.

Mõned aastad kutsuti seda päeva luuletapupäevaks, hiljem meenutati külakiigel kuidas sai lulli löödud.

Meie ajalugu. Meie aja lugu.

Varsti müügil: K-Pesupulber.

Mingit seost ühegi erakonnaga ei ole. Ausalt.

tervitus

Käesolevaga tervitan kõiki kes on on Georg Otsa Spas. Palun lööge ühele punnis silmadega meessoost administraatorile minu poolt jalaga tagumikku.

Jäin Eesti Vasakpartei logokonkursil napilt teiseks.

Seksikad Eesti tüdrukud by Allan Austin

selline reklaam siis. Rudselt Proua lambotilvese või tuiksoo käsi mängus.

Laupäevaõhtune seksuaalne pihtimus.

Kepiga on üks pidev nuss.